Täna jalutades tajusin reaalsust, et väga vale oli ilma kummikuteta toast välja tulla. See suur lumi sulab ja veega on täitunud nii jalakäija- kui ka autoteed. Plirts-plärts, tõeline märts. Aga väga hull ei olnudki, peab tõdema, et autojuhid on väga viisakad ja erinevalt jalanõudest jäid vähemalt riided kuivaks. See selleks, tegelikult läksin otsima pajuutesid. Jah, pajuutesid. Mõni ei ole seda väljendit kuulnudki ja teab pajutibusid, pajukiisusid, pajuvitsasid. Aga minul on olnud eluaeg pajuuted. Kahjuks tulin aga tühjade kätega tagasi koju. Õnneks elavad head sõbrannad aga veidi linnast väljas ja tõid minu suureks rõõmuks mulle ise pajuoksi. Kui hommikuti päike elutuba paitab ja needsamad pajuutud vaasis tärkavad, on kevad tõeliselt ka kodus ja hinges. Varsti hakkavad tärkama ka minu rohelised maitsetaimed aknalaual. Rukola on kõige tublim ja on juba kolme päevaga nina mullast välja pistnud. Järgmisena ootan basiilikut ja punet, tüümiani, kurgirohtu ja piparmünti. Ja loomulikult ootan ka esimesi lumikellukesi. Ilusat kevade algust kõigile!
Mis puudutab ürtide kasvama panemist, siis see oli omaette ooper nagu öeldakse. Kuna eelmisel aastal läksid minu taimed nahka eelkõige valede pottide pärast, siis seekord tahtsin teha algusest lõpuni kõik õigesti ja läksin Kuressaare kaubandusse auguga pottide jahile. No ei olnud lihtne leida auguga potti koos selle juurde kuuluva alustaldrikuga. Lõpuks siiski komplekteerisin mitme poe kaubavalikust endale kokku neli potti ja sõitsin edasi Seemnepoodi. See on üks vahva pereettevõte Kuressaares, kus väikses puumajas elavad ja samas peavad poekest väga vahvad proua ja härra. Sinna on alati rõõm minna, sortiment on hea ja kauba peale saab hulga soovitusigi. Otsustasin valida sellised maitsetaimed, mida olen harjunud igapäevaselt kasutama ja ostukorvi sattusid proovimiseks ka mõned päris uued. Vanad ja head rukola, piparmünt, basiilik, tüümian ning uute tulijatena ka pune ja kurgirohi. Lisaks ürtidele ka kotitäis mulda ja taimeprits ning võiski minna koju istutama.
Täitsin potid mullaga, aga mitte ääreni, paar sentimeentrit jäi puudu. Kui oled harjunud lilli istutades mulla kõvasti kinni vajutama, siis siin seda teha ei ole vaja. Piisab, kui pritsid veega ja muld vajub iseenesest nii palju kokku, kui talle meeldib. Nüüd puistasin paar näputäit seemneid mullale ja pritsisin veelkord veega. Katsin potid toidukilega, et niiskus jaguneks ühtlaselt ja asetasin potid kõige valgemale aknalauale. Kilet hoian pottide peal, kuni ürdid on jõudnud selleni kasvada. Jälgida tasub seda, et muld mingil juhul ära ei kuivaks ja hommikuti neid pritsiga ergutada. Olen aru saanud, et nagu lilledele nii ka maitsetaimedele meeldib pigem hommikune dušš, et päikesepaistele vastu pidada. Nagu juba enne mainisin, idaneb kõige kiiremini rukola. Varsti kirjutan jälle, kuidas neil läheb ja kes järgmisena tärganud on. Seniks aga päikest aknalauale, õue ja põue.
Vaata ka:
Maitsetaimed kasvama!
Ürdid aknalaual - söögiks, silmailuks ja õhuvärskendajaks.
Moodsa koka tarbeaed - ürtide kasvatamine.
0 comments:
Postita kommentaar